Maria Alice, Brasiiliast
São Paulos, kus ma elan, hakkavad naised minu arvates HAR tarvitama tavaliselt juba enne üleminekuea saabumist. São Paulo on koht, mis neelab su alla, kui sa ei ole vormis ja valmis enda eest seisma. Ma ise alustasin HAR kaks aastat tagasi. Mul diagnoositi väga suur, kuid õnneks healoomuline tsüst munasarjas, mistõttu tehti ka hüsterektoomia, s.t. eemaldati emakas. Pärast seda tekkisid mul kõik menopausi vaevused, mida on võimalik ette kujutada. Olin pidevalt depressioonis ja nutsin palju. Oli kogu aeg turses tunne, tundsin ennast väsinuna ja mind piinasid uskumatult tugevad higistamishood. Vahel tundus kuumahoo ajal, justkui oleks mu nägu leekides. Teadsin, et niimoodi ma edasi elada ei saa.
Muretsesin ka rinnavähi riski pärast. Olen riskigrupis, kuna mu vanaemal, kahel tädil ja nooremal õel on see haigus diagnoositud. Sellegipoolest tundsin, et ma ei saa edasi elada pidevas õhupuuduses, ning kuna teadsin, et HAR on just selliste vaevade leevenduseks, siis otsustasin: miks mitte proovida? Kui teil näiteks valutab pea, siis loomulikult võtate te valuvaigistit, eks ole! Seega, langetasin otsuse kvaliteetsema elu kasuks ja alustasin HAR-ga. Ma muretsen ka praegu rinnavähi pärast ja kardan, et mul võib see tekkida, kuid ma ei mõtle selle peale kogu aeg. Küll aga kontrollin ma regulaarselt oma rindu ja käin kaks korda aastas mammograafilisel uuringul. Kuna ma töötan ajakirjanikuna ja olen harjunud informatsiooni hankima, siis olen ka HAR kohta palju lugenud. Olen teada saanud, et HAR kaitseb luude hõrenemise eest - ka selles osas on mul perekondlik risk kõrgem.
Mul on oma avalike suhete agentuur ja lisaks on mul pooleli mitu koolitusprojekti, milles osaledes saan ma jagada teistega oma kogemusi. Näiteks osalen ma projektis, mis pakub varjupaika HIV-positiivsetele lastele ja imikutele São Paulos. Need on kas mahajäetud lapsed või orvud, või on nende vanemad uimastisõltlased, HIV-positiivsed või AIDS-i haigestunud. On kohutavalt kurb näha, et nii palju lapsi on sellises olukorras. Kasutades oma erialaseid oskusi, aitan ma leida toetust ja rahalist abi nendele varjupaikadele.
Ma õpetan ka ülikoolis ajakirjanduse eriala üliõpilasi, kuidas koostada pressiteadaandeid ja väikestes heategevusorganisatsioonides töötades ette valmistada avalikke sündmusi. Sedasorti koolitust saavad üliõpilased toovad tulevikus kasu kogu ühiskonnale. Maailmas on nii palju vaja teha. Tunnen, et ma võitlen parema tuleviku nimel.
Olen tööl käinud 14. eluaastast alates. Oma esimest tööotsa pidin isa eest salajas hoidma, sest ta ei oleks lubanud nii noorena tööle minna. Olen kogu elu jooksul pidanud palju tööd tegema, kuid nüüd üritan leida pisut aega ka enda jaoks, oma mõtetega tegelemiseks. Armastan lugeda. Loen kõiksugust kirjandust: hiina filosoofia, Feng Shui, arhitektuur …
Ma pole kunagi olnud abielus ega saanud lapsi. Ma ei tunne ennast üldse 47-aastasena. Minu vanaemal oli 11 last ja ma mäletan teda ikka vanana. Mu ema on praegu 80 aastat vana, ja vastupidiselt vanaemale näib ta väga nooruslik. Tahan tulevikus olla temasarnane. Elan tänasele hetkele. Tean, et kui ma ei oleks alustanud HAR, siis ei tuleks ma oma eluga praegu toime.
