Bente, Taanist
Tähistasin hiljuti oma 66. sünnipäeva. Kutsusin sõbrad ja sugulased külla ja meil oli koos tore olla. Soovin, et püsiksin terve ja reibas veel palju aastaid. Samas usun, et saatusega ei saa mängida - mis peab tulema, see tulgu. Sellegipoolest kavatsen ma elust täielikult rõõmu tunda, niikaua kui veel vähegi saan.
Muuhulgas ka sel põhjusel võtan ma igal hommikul hormoontabletti. Olen kuulnud mõnede naiste suust, kuidas menstruatsioonide lakkamise järgselt on neil tekkinud tupekuivus, luude hõrenemine ja muud üleminekueaga seotud hädad. Ma ise ei tahaks seda kogeda. Kasutades hormoonasendusravi, saan ma kõike seda ära hoida, miks siis mitte seda tõepoolest teha? See on minu arvamus. Varem elu jooksul olen kasutanud mitut rasestumisvastast meetodit: pille, spiraali, kondoome. Ma lihtsalt valisin meetodi, mis tundus sellel eluperioodil õige, kahtluseta liigselt kontrollida oma elus toimuvat.
Kui ma sain 54-aastaseks, siis otsustasin hakata kasutama hormoonasendusravi. Mul ei olnud sel hetkel üleminekuea kaebusi, ma lihtsalt võtsin kuulda oma arsti soovitust ja alustasin HAR-ga, kui mu menstruatsioonid veel regulaarselt käisid. Mu perearst soovitas mul selles vanuses HAR-ga alustada ja ma talitasin tema nõuande järgi. Kunagi oli seesama arst soovitanud mul oma lapsed kodus ilmale tuua. Nii ma ka tegin, ja see oli parim nõuanne, mis ta võis mulle anda. Aja jooksul olen hakanud oma arsti usaldama.
Mõned aastad tagasi otsustasin HAR lõpetada. Niipea, kui ma seda tegin, hakkasid mind vaevama kuumad hood ja higistamine, mistõttu otsustasin taas HAR-ga jätkata. Mõni aeg hiljem tekkisid mul ebaregulaarsed veritsused. Läksin arsti juurde, lasin teha vajalikud uuringud, sain teada, et muretsemiseks pole põhjust. Praegu tunnen ennast täiesti tervena. Mul pole kunagi elus olnud günekoloogilisi haigusi. Mõlemad rasedused kulgesid probleemideta. Mulle tundub, et kui midagi on korrast ära, siis saan ma ise sellest kohe aru.
Tavaliselt ei räägi ma üleminekueast ja hormoonasendusravist oma sõprade ja sugulastega. Mitte sellepärast, et see oleks kuidagi ebamugav teema. Pigem eelistan ma tavaliselt lihtsalt muudest asjadest kõnelda.
Minu jaoks on tähtis, et mind ümbritsevad inimesed ja et ma saan ise olla aktiivne. Mu suurim kirg on ooper ja olen seetõttu üpris palju reisinud. Minu arust ei ole midagi nauditavamat kui viibida ooperietendusel soojal suveõhtul vabas õhus. Ooper mõjub mulle ikka erutavalt, tunnen nii suurt hingeliigutust, et mõnikord tulevad pisarad silma.
Ma olen praegu 66 ja töötan ikka veel. Ma muidugi tean, et mingil ajal tuleb mul töölt ära tulla, kuid ma loodan, et see ei juhtu veel niipea. Mida ma küll hakkaksin peale oma vaba ajaga, kui ma ei käiks tööl? Suvel poleks see muidugi probleem, sest ma armastan väga oma aeda ja veedan aias suviti palju aega.
Ootan aega, mil tuleb veel lapselapsi. Võib-olla võtan kunagi mõne kodulooma, nagu siis, kui lapsed olid veel väiksed, kes teab…
