(Elukiri, august 2004)

Veidi alla 10 aasta on meie naistele olnud kättesaadav hormoonasendusravi (HAR) – võimalus saada leevendust üleminekuea vaevustele. Paraku kasutab seda vaid ligi 4% 45–65-aastastest eesti naistest (n Soomes 28%). Miks meie naised on valmis pigem kannatama, kui neid “hirmsaid hormoone” võtma, selle üle arutlesid Elukirja toimetuses Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor, naistearst Tiiu Aro (edaspidi TA), Pirita Perearstikeskuse perearst Kaja Arbeiter (KA) ja Fertilitase juhatuse esimees, naistearst Ivo Saarma (IS).

Milliste kaebustega pöörduvad arsti poole küpses eas naised kõige rohkem?
KA: “Mina kui perearst kohtan kõige rohkem urotrakti kaebusi: ebamugavustunne, kipitus, põletikud. Enamasti kaasneb ka stress ja depressioon. Paljudel on südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk. ”
IS: “Esikohal on üleminekueaga seotud sümptomid: kuumad hood, öised higistamised, peavalud, teisel kohal on kuseteedega seotud haigused, näiteks kusepidamatust esineb 40–50-aastastel naistel päris palju. Kolmandal kohal on mitmesuguste kasvajatega patsiendid.
Kurb on tõdeda, et kui nooremad naised käivad naistearsti juures küllalt aktiivselt, siis selles vanuses naised ei taha enam naistearsti külastada. Väär on arusaam, et kui pole kaebusi, tähendab, pole ka probleemi või et kui mul juba on menopaus, siis pole mõtet naistearsti juures kontrollis käia.”
TA: “Naisel võib olla väga palju kaebusi, ta on käinud mitmete erialaarstide juures, aga abi pole saanud. Ta ei oska neid kaebusi seostada oma vanusega või mõne aine, näiteks hormooni puudusega organismis. Mõni arvab, et kui pole ohtu rasestuda, siis on elu nagu selles mõttes läbi ja naistearsti juurde enam asja pole. See on paraku väga vale suhtumine – regulaarne kontroll aitab avastada muuhulgas onkoloogilisi kasvajaid.”
Kui vanalt võib üleminekuiga alata?
TA: “See on väga individuaalne ja võib alata juba varastes neljakümnendates.”
IS: ”Munasarja varajast funktsiooni puudulikkust on hakanud esinema järjest nooremas eas, seda näeme näiteks viljatuse raviski. Miks see nii on, ei osata veel selgitada, arvatakse, et süüdi on keskkond, toitumine, konservandid, kindlasti on oma osa pärilikkusel. Nii et varajast klimakteeriumi esineb üsna sageli:  43-aastast loeme veel füsioloogiliseks ja normaalseks. Alla selle suhtume ikka kui haigusesse.”
KA: “Kui tal on üleminekueale iseloomulikud kaebused ja kui ma teda naistearsti juurde suunata tahan, siis paljud ütlevad: “Ah, mis mina, vana inimene enam sinna günekoloogi juurde lähen!” Ma siis ikka üritan neid veenda. Sest üks kord aastas peaks iga naine, vanusest sõltumata, käima naistearsti juures ja laskma teha emakakaela raku-uuringu ning iga kahe aasta tagant laskma kontrollida rindu.”
IS: “See oleks suur samm edasi, kui meie naised hakkaksid nii käituma. See on elustiili küsimus.”
Unehäired, ärevus, südamepekslemine, higistamine – kuidas naine aru saab, et need on nüüd üleminekueaga seotud kaebused, aga mitte näiteks pingetest tööl või kodus?  
TA: “Ega naine ise ei peagi kõigest aru saama, selleks tal abimehed ongi – perearst ja naistearst. Usun, et need mõlemad on tänapäeval päris hästi haritud, et viia kokku naise kaebused ja vanus. Juhul, kui ei ole muid orgaanilisi põhjusi.”
KA: “Tõesti, vahel käib inimene hulk aega erialaarstide vahet, ja halva enesetunde põhjust nagu ei leita. Ometi ma ei usu, et leiduks arsti, kes poleks hormoonasendusravist kuulnud.”
IS: “Diagnoosi panemine on küllalt keerukas, siin peaks nüüd pere- ja naistearst küll koostööd tegema. Kui silmas pidada hormoonasendusravi, siis enne ravi määramist on vajalik ära teha kindlasti ultraheli-, emakakaela- ja rindade uuring. Kui naisel on kõrge vererõhk, maksahaigused, ainevahetushäired – kõike tuleb arvestada, aga kaasaegne meditsiin pakub siin niipalju igasuguseid alternatiivvariante, et kindlasti leitakse sobiv ravim igaühele.
Mõte on ju selles, et tõsta inimese elukvaliteeti, et ta saaks jätkata tavapärast elu ja ei peaks enam vaevlema.”
Millal ja miks peaks hakkama HAR-i kasutama?
TA: “Siis, kui ilmnevad vaevused. See on individuaalne: mõnel läheb üleminekuiga suhteliselt valutult, aga umbes 75% naistest kannatavad sel ajal mitmete ebameeldivate sümptomite all. Neist pooled võiks HAR-i kasutada ja leevendust saada.”
IS: “Kindlasti võiks eesti naised HAR-i rohkem kasutada kui nad seda praegu teevad. Nad tunneksid ennast paremini ja oleksid peres ja ühiskonnas ka palju vastuvõetavamad. Ei viriseks ning oleksid rahul enda ja teistega.” 
KA: “Kes vajab HAR-i, peab seda saama, aga see ei ole kõigi jaoks.”
Miks see siis kõigile ei sobi?
KA: “Mõni proua mõtleb, et hakkan vanaks jääma, nahk läheb kortsu jne, tuleb siis minu juurde, et kirjutage mulle seda imerohtu, ma tahan ka välja näha nagu Tina Turner! HAR ei ole mingi ilu- või nooruseravim. Kui on konkreetsed kaebused, siis HAR-i preparaadid saavad neid leevendada. Nö igaks juhuks pole mõtet HAR-i võtta.”
Kas ta siis ei enneta osteoporoosi, infarkti, dementsust, Altzheimeri tõbe?
TA: “Tõepoolest arvati, et HAR ravib välja osteoporoosi, vererõhk läheb normi, süda tugevneb ja dementsus ei ähvarda – sellest on nüüdseks loobutud. Nende haiguste ennetamiseks või raviks HAR ei sobi, ta küll natuke vähendab luumassi kadu, aga nii head efekti, kui loodeti, ei ole HAR-ist saadud. HAR on ikkagi mõeldud konkreetselt üleminekuea vaevuste leevendamiseks.”    
Kui pikalt võib HAR-i kasutada? Et paha olla ei oleks, kas tuleb seda siis elu lõpuni krõbistada?  
TA: “See on individuaalne, aga üldiselt nii lühidalt kui vaja. Praegu ollakse seisukohal, et viis aastat on piir. Pärast seda soovitatakse ravi katkestada ja vaadata, kas vaevused tulevad tagasi. Tihtipeale ei tule, aga kui siiski tulevad, tuleb ettevaatlikult ja väiksemate doosidega jätkata.”
IS: “Nagu kommi teda muidugi krõbistada ei maksa. Kuigi HAR on üsna ohutu, võivad esimesel kolmel kuul esineda kõrvalnähud (n rindade valulikkus, jalaveenide tundlikkus jm). Tromboosioht on esimese kasutusaasta jooksul ka pisut kõrgem. Pärast 7-aastast HAR-i tuleks ravi jätkamisse juba kriitilisemalt suhtuda ja leida muid võimalusi.
Vähirisk tuleb minimaliseerida, selleks tehaksegi enne HAR-i määramist uuringud. Peame vaatama, mis sellel momendil on inimesele olulisem, mis kaebused tal on. Selge, et kui tal on muid riske, siis tuleb HAR-i määramisse suhtuda suure ettevaatlikkusega.”
Kas seda HAR-i on ikka uuritud piisavalt?
TA: “Seda on maailmas väga palju uuritud, HAR on üks enim uuritud valdkondi meditsiinis üldse rasestumisvastaste vahendite kõrval. Tõepoolest, on leitud ka teatud riske, ja see aeg, kus sellesse suhtuti kui igavese nooruse eliksiiri ja suure hurraaga, on möödas.
On leitud, et HAR pisut tõstab rinnavähki haigestumist, aga samas peame arvestama, et rinnavähki haigestumine tõuseb kahjuks igal pool, vaatamata naiste teadlikkusele või meditsiini arengule ja ennetustööle. Tähtsam on teha sporti, olla normaalses kaalus ja alkoholiga mitte liialdada – see mõjutab vähki haigestumist palju rohkem kui see, kas naine on saanud HAR-i või ei.
Aga on ju nii inimlik klammerduda millessegi: et hormoon on paha, ma parem ei võta seda, sest muidu saan rinnavähi! Unustades selle, et oma toitumise ja passiivse eluviisiga oled sa vähist palju rohkem ohustatud. Õigesti valitud HAR ei tee kellelegi halba.“
Aga miks meie naised seda siis ikkagi kardavad?
KA: “Ma arvan, et teadlikkusest jääb vajaka. Meie inimesed kardavad sõna “hormoon”, võib-olla on see pärit nõukogudeajast, kus hormoon seostus Saksa DV naissportlastega? Keegi nagu ei mõtle selle peale, et see on ju seesama hormoon, mis kogu aeg on organismis olnud ja mis lihtsalt vähenema hakkab.”
IS: “Eks see kasvajatehirm ikka mõjutab ka. Minu argument on siis see, et Eestis on HAR-i kasutajaid küll ainult 4%, aga kasvajate esinemissagedus ei ole karvavõrdki väiksem kui teistes riikides.
Muidugi võiks kasutajaid rohkem olla, praegu ikka väga paljud naised vaevlevad nende hirmude käes. Minu patsientidest enamikul on HAR-iga läinud enesetunne paremaks, vahest ehk üks kümnest ei saa sellest abi.”
KA: “Ka meedikud on eriarvamusel, on arste, kes on täiesti HAR-i vastu. Aga patsientide halba suhtumist saab muuta, kui neile lahti seletada, mis see on ja milleks see hea on. Olen mitmele naisele pikalt HAR-ist rääkinud ja näinud ka positiivset tulemust.”
TA: “Inimene ju vananeb ja kui tal näiteks nägemine halveneb, laseb ta endale prillid välja kirjutada. See on normaalne. Samamoodi peaks lähenema siin, et üleminekuea vaevuste vastu on võimalik astuda.”
IS: “Eks siin ole põlvkondade suhtumine ka. Praegu hädasolevad naised on kasvanud vaimus, et naine peab kõik ära kannatama, mis elu toob. See põlvkond, kes praegu on noor ja harjunud antibeebipille võtma, võtab HAR-i kindlasti kergemini omaks.”
Kas HAR paneb healoomulised kasvajad vohama?
IS: “Healoomuliste kasvajate puhul püüame HAR-i vältida, ta on ikkagi vastunäidustus. Samas munasarjavähi puhul ei ole HAR vastunäidustus. 
HAR määratakse kindlasti naistele, kellel on ebaloomulikult vara munasarjad tegevuse lõpetanud või eemaldatud, siin on ravitaktika palju aktiivsem kui neil naistel, kellele määratakse HAR füsioloogilistel põhjustel. Vastasel juhul on neil risk terve rea haiguste tekkeks.”
Kui kallis HAR on?
TA: “Jah, ega see odav ei ole. Olenevalt vahendist (tablett, geel, plaaster) läheb see kuus maksma 100–200 krooni. Mis ei ole selles vanuses inimesele just väike summa.”
Kas HAR-iga võib alustada ka 10 aastat pärast menopausi, 60-aastaselt?
IS: “Kui on tõsised kaebused, ikka võib. Ja kui ei ole vastunäidustusi.”
Kas HAR-iga koos võib võtta ka teisi rohtusid?
TA: “Võib. HAR ei mõju seedetraktile.“
Suitsetamine ja HAR?
IS: “Nikotiin toimib sellele ainele vastu ja ravi toime ei ole see, mis ta peab olema. Päris vastunäidustus suitsetamine HAR-ile ei ole, aga riskid on suitsetajatel suuremad (tromboosioht).”
Kas HAR teeb paksuks?
IS: “See on samuti müüt. Nii tore on ju kedagi või midagi süüdistada oma paksuses ja ise näost torti sisse ajada.” 

Tiiu Aro: “Õigesti valitud HAR ei tee kellelegi halba.”

Kaja Arbeiter: “HAR ei ole imeravim kõigi jaoks, nö igaks juhuks pole mõtet seda võtta.”

Ivo Saarma: “Naised, ärge lööge käega ega kannatage ilmaasjata! Tulge arstile, arutame asja. Me ei määri kellelegi midagi pähe, meie asi on seletada. Kas hakata HAR-i kasutama või mitte, selle otsuse teeb ikka naine ise.”

Tagasi algusesse