Miks üks naine vajub aastatega küüru, teine säilitab sära ja daamilikkuse elu lõpuni? Vastus on lihtne: vananeda tuleb osata.

Naise organism on pidevas muutumises. Tänu hormoonide möllule saab puberteedieas vibalikust plikast küps ja naiselik naine. Tänu hormoonide tasakaalule kannab naine endas uut elu. Ja “tänu” hormoonide vähenemisele tulevad esimesed kortsud, üleminekuaastad ja… vanadus.

Vanaduse võti on noores eas. Kehaline aktiivsus, õige toitumine ja eluviisid panevad aluse sellele, kuidas naine tunneb end 50-, 70- või, miks mitte, saja-aastaselt. Keerulised üleminekuaastad ei ole veel lõpp.

Vananemine algab sünnist
Naise munasarjad töötavad nagu väike tehas. Kummaski munasarjas on sünnimomendil umbes pool miljonit folliiklit, millest osa elu jooksul küpseb, osa kasvab ja taandareneb. Puberteedieaks on neist alles umbes kolmandik.

Folliiklitel on kaks ülesannet. Esiteks toodetakse neis naissuguhormooni östrogeeni, teiseks küpsevad folliiklites munarakud. Suguküpseks saades valmib munasarjas iga kuu üks folliikel, millest väljub munarakk – see ongi ovulatsioon. Kui naine ei rasestu, algab kahe nädala pärast menstruatsioon ja folliikel taandareneb. Viljakas eas võib toimuda kokku kuni 350 ovulatsiooni.

Neljakümnendates eluaastates algab juba tasapisi vananemine. Hakkab vähenema ovulatoorsete tsüklite arv, s.t et menstruatsioonid käivad edasi, kuid iga kord munarakku ei valmi. Sellega väheneb rasestumise võimalus ja üle 40aastastel võib olla lapsesaamisega juba päris suuri raskusi.

45.-55. eluaasta paiku hakkab järk-järgult vähenema östrogeense hormooni hulk. “Päevad” muutuvad harvemaks, kuni lõpuks lakkavad. Viimane iseeneslik menstruatsioon – menopaus – saabub keskmiselt 51. eluaastal. Väga harva, umbes 1% naistest, lõppevad mensid juba enne 40. eluaastat. Üheks põhjuseks on pärilikkus, kuid munasarjade tööd mõjutavad ka muud tegurid. Näiteks suitsetavatel naistel võib menopaus saabuda paar aastat varem.

Östogeeni puudus võib tekkida igas vanuses, kui munasarjad on mingi haiguse tõttu eemaldatud. Niisuguse nn kirurgilise menopausi korral on kaebused samasugused nagu üleminekueas tavaliselt, kuid tunduvalt ägedamad.

Nii see algab
Hormonaalse taseme langus võib anda endast tunda juba 40aastaselt, kui tsükkel on veel korras. Koos aastatega väheneb kõigepealt kollaskehahormooni ehk gestageeni hulk. Selle märgiks on määrivad veritsused, mis võivad alata tsükli keskel või nädal enne “päevi” ja lõppeda koos menstruatsiooniga. Kaebuste korral soovitab Tallinna Keskhaigla naistearst Lee Tammemäe kindlasti kontrollida, ega põhjuseks ole kasvaja või põletik. Kui ei, saab abi hormoontablettidest. Ravimata jätmisel muutub emaka limaskest liiga paksuks ja võib tekkida suuri verejookse.

Teada-tuntud kliimaksi nähud ilmnevad siis, kui hakkab vähenema munasarjas toodetavate östrogeenide hulk. Hormoonide taseme kõikumisest veresooned kord ahenevad, kord laienevad, põhjustades ootamatuid külma- ja kuumahooge ning higistamist.

Pole ka midagi imelikku, kui naist vaevavad väsimus, unehäired, peapööritus, liigeste, pea- või seljavalud, südame kloppimine. Mälu pole enam see, mis varem, raskusi on keskendumisega. Meeleolu kõigub päikesepaiste ja rajuhoogude vahel.

Östrogeenide vähesusest muutuvad limaskestad kuivemaks ja õhemaks. Kuivale limaskestale satuvad kergesti mikroobid ja seened, mis võivad tekitada kuseteede ja tupepõletikke. Kuiv tupp häirib ka intiimsuhteid.

Muidugi ei taba kogu see haiguste jada iga naist, samuti ei tule kõik hädad korraga. Samas piisab mõnestki, et põhjustada masendust ja depressiooni. Dr Lee Tammemäe kirjeldab tüüpilist asjade kulgu: õnnetu naine jookseb oma ebamääraste kaebustega ühe arsti juurest teise juurde, kuid oh häda, keegi ei leia midagi. See tekitab veelgi suuremat masendust: “Nad arvavad, et olen simulant, aga mul on tõepoolest halb olla!” Alles tüki aja pärast jõuab muserdatud naine günekoloogi juurde.

“Oleks hea, kui naine teaks, mis teda üleminekueas oodata võib, ja tuleks kohe günekoloogi juurde. Organismile on vaja ainult puuduvat hormooni juurde anda ja juba kahe nädala pärast on enesetunne hoopis teine.”

Üle viiekümne
Iga naine on erinev: üks põeb üleminekuiga kergelt, teine piinleb aastaid. Kuid isegi siis, kui keeruline periood möödus suuremate kaebusteta, on östrogeenide vähesuse tõttu naise tervis ohus.

Pärast menopausi kaotavad luud igal aastal 3% oma massist. Iga kolmas üle viiekümnene naine kannatab luude hõrenemise ehk osteoporoosi all. See tähendab, et luud muutuvad hapraks ja murduvad iga pisemagi kukkumise korral. Täiesti märkamatult tekivad ka selgroolülide murrud, mistõttu pea pooled 65. eluaasta künnise ületanud naised vajuvad küüru.

Luud vajavad enda ülesehitamiseks kaltsiumi. Mida suuremad varud on organism nooruses kogunud, seda väiksem on osteoporoosi oht vanemas eas. Kohvi ja alkoholiga liialdamine, suitsetamine, vähene liikumine, mitmete ravimite (kortikosteroidid, hepariin) pikaaegne tarvitamine, kaltsiumi ja D-vitamiini puudus toidus – kõik see soodustab luude hõrenemist.

Luude tihedust saab määrata igas eas, kuid kindlasti soovitab dr Tammemäe teha seda üleminekuea alguses. Sellest sõltub asendusravi valik ja kestus. Luude tihedust saab määrata Tartu Maarjamõisa haigla sisekliinikus ja Tallinna Keskhaigla densitomeetriakabinetis.

Kuldses keskeas hakkavad ohustama ka südamehaigused. Noored naised haigestuvad infarkti väga harva, sest östrogeenid hoiavad südame korras. Ent pärast menopausi hakkab “hea” kolesterooli hulk organismis vähenema ning suureneb “halva” kolesterooli ja teiste lipiidide hulk. Kui mehed haigestuvad südamehaigustesse juba pärast 35. eluaastat, siis 50ndais jõuavad naised meestele järele. Riskirühma kuuluvad seejuures suitsetavad, kõrge vererõhuga, suhkruhaiged ja ülekaalulised naised.

Millal peaks ravima?
Menopausiga seotud muutusi ennetada ei saa ja seda pole vajagi – kuni jagub östrogeene, tuleb organism ise toime. Küll aga tuleks günekoloogi poole pöörduda esimeste üleminekuea nähtudega.

Kuumahood ja higistamine kestavad tavaliselt paar esimest aastat. Mõni naine läheb üleni märjaks kolm korda päevas, mõni kolmkümmend. Mõni magab öö läbi, teine ärkab enne kukke ja koitu. “Üleminekuea kaebused lähevad küll mingil ajal ise üle, aga kas on mõtet kannatada, kui on võimalik neist hoiduda,” ütleb dr Lee Tammemäe.

Kõigepealt saab ise palju ära teha. Vähendada tuleks kohvijoomist, sest kohv süvendab kaebusi veelgi. Enesetunne on tunduvalt parem, kui naine tegeleb spordiga, väga hea on näiteks ujumine.

Kõik ei pea kohe hormoontablette sööma hakkama. Leebemate kaebuste korral piisab sageli apteegi käsimüügis olevatest looduslikke östrogeene sisaldavatest preparaatidest. Kui häirib limaskestade kuivus, võib kasutada tupesiseseid östrogeensalve või -kuulikesi.

Hormoonasendusravi ei alustata kunagi enne põhjalikku läbivaatust, mille hulka peaks kuuluma vererõhu mõõtmine; rindade kontroll ja mammograafia; günekoloogiline ülevaatus koos tsütoloogilise analüüsiga emakakaelast, et välistada pahaloomulist kasvajat. Vajadusel tehakse ka luutiheduse uuring.

Hormoonravi kestus sõltub eesmärgist. “Esmaste nähtude peletamiseks piisab paariaastasest ravist. Kui naine kuulub aga luuhõrenemise või südamehaiguste riskirühma, on asendusravi pikk – 5, 10, 15 aastat või isegi elu lõpuni,” ütleb dr Tammemäe.

Kuidas määrata riske? Südamehaigused on enamuses pärilikud. Kui suguvõsas on paljud surnud südamesurma ja naine suitsetab, tal on kõrge vererõhk, rasvtõbi või suhkruhaigus, on ta riskirühmas. Luuhõrenemise riski on võimalik määrata uuringutega.

Vähihirm
Kõige sagedamini haigestuvad rinnavähki 45–60aastased: see avastatakse igal üheksandal menopausis naisel. Hirm peletab paljud hormoonravist eemale.

Dr Tammemäe kinnitab aga, et kui hormoonasendusravi teha lühikest aega või kasutada seda tupekuulikeste või -tablettidena, rinnavähi risk ei suurene. Ainult pikaaegne, 5–10 aastat kestev hormoonasendusravi võib seda suurendada. Kuna aga sellised naised on hoolsal jälgimisel, siis juhul, kui pahaloomuline kasvaja tekibki, avastatakse see varakult. Varakult avastatud rinnavähk on aga tänapäeval ravitav.

Vähki haigestumise riski ei suurenda uus preparaat Evista. Lee Tammemäe selgitab, et tegu on hormoonisarnase ravimiga, mis mõjub luukoele ja südame-veresoonkonnale kui östrogeen – kaitseb naist infarkti ja luude hõrenemise eest. Samas käitub ta aga kui östrogeenide vastane aine – väldib vähi teket. Evista puuduseks on see, et ta ei aita varaste klimakteeriliste kaebuste korral. Naine saab abi, kui kasutab esimesed paar aastat looduslikke preparaate või naissuguhormoone sisaldavaid plaastreid-tablette ning läheb siis üle Evistale.

Valik on sinu
“Igavene noorus” mahub hormoontabletti või -plaastrisse. Asendusravis võib kasutada kas ainult östrogeeni või östrogeeni ja gestageeni sisaldavaid ravimeid. Lee Tammemäe: “Kui emakas on mingil põhjusel eemaldatud, võib naine saada ainult östrogeenravi. Kui emakas on alles, tuleb kasutada östrogeeni ja gestageeni preparaate koos. Pikka aega ainult östrogeene tarvitanud naisel võib suureneda emakavähi risk, kombineeritud ravi korral see aga oluliselt väheneb.”

Hormoonpreparaate müüakse nii tableti kui ka plaastrina. Veendunud plaastripooldajad peavad plussiks seda, et plaastrit tuleb vahetada ainult kaks korda nädalas, tabletti peab aga iga päev võtma. Miinuseks on see, et pikapeale võib plaaster tekitada sügelust ja allergiat.

Hormoontablettide valik on suur ja mida tarvitada, sõltub naisest. Ei tasu loota, et hädad kaovad päevapealt. “Maksimumefekt saabub alles kahe nädala pärast. Kui kuumahood selle ajaga ei kao, proovime mõnda teist preparaati,” ütleb dr Tammemäe. Mõnda häirivad ravimi kõrvaltoimed – rindade pakitsus või määrivad veritsused. “See läheb tavaliselt kolme-nelja kuuga mööda,” lohutab tohter.

Üks on selge – hormoonasendusravi ei tee kedagi nooremaks, küll aga aitab säilitada sära ja nooruslikkust. Kuldne keskiga ei tähenda naiseks olemise lõppu, vaid on kõigest üks vaheetapp. Kolmandik elust on veel ees ja tänu kaasaegsele ravile on võimalik elada seegi täisväärtuslikult.

Tagasi algusesse