(Elukiri, august 2004)

Inimese võime ennast emotsionaalselt siduda areneb koos elukogemusega ning see on eelduseks ka rahuldustpakkuvale voodielule.
Seksuaalsusel küpses eas on mitmeid eeliseid. Paljudel on selleks ajaks pikem lähisuhte kogemus, samuti on teada, mida endalt ja partnerilt oodata. Inimese seksuaalsuse tipp on seotud peamiselt sisemise küpsusega ja sõltumatusega, mitte kehaliste võimetega. 
Uue lähisuhte algusega kaasnev erutus ja adrenaliinipuhang ”annab tiivad”. See võib inimest tabada ükskõik millises eas. Tark on see, kes annab endale aru, et igal suhtel on oma loomulik areng ja esmase ähmi asendumine mõnusa rutiiniga ei tähenda ihaldusväärsuse kadu, vaid suhe on lihtsalt uude etappi jõudnud.
Ühe (ja senini ainsa) Eestis läbiviidud võrdleva seksuaalsuseuuringu andmetel pole viimasel aastal seksuaalelu elanud 61% Eesti naistest vanuses 55–74 eluaastat. Peterburis oli selliseid naisi isegi 72%, samas Soomes aga 26% ja Rootsis 39%. Samas eas Eesti meestest polnud 28% viimasel aastal vahekorras olnud. Keskmine vahekordade arv aastas oli 55–74-aastastel Eesti naistel 14 (võrdluseks: sama vanadel soome naistel 47).
On raske arvata, mis põhjustab sellise suure erinevuse seksuaalses aktiivsuses võrreldes meie küpses eas naisi eakaaslastega Põhjamaades. Kindlasti on üheks teguriks inimeste kehvem tervis ja see, et Eesti mehed surevad oma suguvendadest varem ning naised jäävad partnerita.
Teiseks mõjutajaks aga on kindlasti ka meie suhtumine seksuaalsusesse. Arstina olen mina ja mu kolleegid väga tihti kohanud küpses eas naisi, kes isegi visiiti naistearstile kohatuks peavad – see oleks justkui vaid noortele. Tegelikkus on kindlasti vastupidine – igas vanuses naistel esineb oma east sõltuvaid probleeme, mis tähelepanu nõuavad. Rääkimata siinjuures oma tervise regulaarse kontrolli vajadusest pahaloomuliste kasvajate ennetamiseks, mille esinemissagedus hakkab kasvama just vanuse tõustes. Samas oleme kohanud ka neid naisi, kellel ammu lapselapsed ja kes on välja toonud hea seksuaalsuhte positiivse mõju oma elukvaliteedile.
Kolmas oluline tegur on seotud iseenda tunnetamisega, eeskätt rahuloluga oma kehaga ning võimega ealisi muutusi positiivses valguses näha. Ma arvan, et kõik, kes näiteks elukutse tõttu kohtuvad päevast päeva paljude eri vanuses naistega, on aeg-ajalt imestanud, kuidas samal aastanumbril sündinute sarm ja nooruslikkus võib olla erinev, sõltudes vaid positiivsest eluhoiakust, enesest lugupidamisest ning hoolitsemisest.
Üleminekueas toimuvad mitmed muutused naise organismis, mida vahel peetakse paratamatuks kannatuseks, mõnel juhul isegi karistuseks. Nais- ja meessuguhormoonide langus organismis avaldub erinevatel naistel erineval moel – kellel on domineerivaks depressioon, meeleloluhäired, unehäired, kellel hoopis kehalised vaevused – need kõik võivad mõjutada ka seksuaalsust. Loomulikult on üks osa naisi, kes ei tajugi üleminekueas erilisi vaevusi.
Sama eelpoolnimetatud seksuaalsuseuuringu kohaselt oli 55–74-aastastest Soome naistest 34% kogenud väga sageli seksuaalvahekorras tupekuivust. Tupekuivus võib ilmneda väga kiiresti, kui naissuguhormoonide – östrogeenide tase organismis langeb. Tupe limaskesta paksus, kurrulisus, niiskus, tupe verevarustus, siit tulenevalt kudede elastsus ja tundlikkus alluvad selle hormoonidegrupi mõjule. Samasugune on östrogeenide mõju lähedalpaiknevale kliitorile. Tupekuivus (ka kihelus, ärritus) ei ole lahutamatu vananemise ilming! See on üks nendest probleemidest, kus meditsiin saab väga lihtsalt aidata, kasutades selleks östrogeenset hormooni tuppe manustatuna. Muude kehaliste vaevuste korral aitab hormoonasendusravi tableti või plaastri kujul. Tupe ahenemise, valulikkuse ja ebamugava kuivuse võimalusega peaksid kindlasti arvestama need postmenopausis naised, kellel on olnud suurem ajaline vahe seksuaalelus – vahekorda pole toimunud mitu kuud või aastat. Kui sellisel juhul tajutakse valu, siis ravimitest saab kindlasti kiiresti abi.
Naiste seksuaalprobleeme on hakatud üha enam uurima ja mõistma. Siiski on naiste seksuaalsusest ka tänasel päeval palju vähem teada kui meeste omast. Seksuaalprobleemidega arsti juurde pöördumist takistab ühest küljest eelarvamus, et see pole sünnis, ning teisest küljest kõrged ootused probleemi ühemomentsele lahendusele või seisukoht, et hädad laabuvad iseenesest.
Üks valdkond, kus seksuaalmeditsiinil on võimalus naisi aidata, on just need probleemid, mis seonduvad naiste üleminekueaga.