„Euroopa naistel saabub menopaus keskmiselt 50.-52. eluaastaks. Menopaus tuleb kõigil naistel, kuid kõigil ei pruugi see olla haiguslik ja kulgeda kaebustega. Uuringud on näidanud, et kaebusi võib esineda umbes 70-80 protsendil naistest ning need naised vajaksid ravi,“ märgib Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskuse naistearst Heli Tobre-Madis.

 

Ka elu viimane kolmandik peaks olema elamisväärne

50. aastates naistel on jäänud elada veel vähemalt kolmandik oma elust ning menopausiga seotud vaevusi leevendav ravi ongi selleks vajalik, et see viimane kolmandik elust oleks võimalikult elamisväärne.

Kõige sagedasemad kaebused, mida menopausis naised arstile kurdavad, on kuumad hood, ärevushäired, depressioon ja unehäired. „Eesti naised on küllalt tagasihoidlikud ega tule nende kaebustega alati arsti juurde. Leitakse, et neid vaevusi pole vaja ravida, sest emad ja vanaemad on niimoodi elanud ning siis elan mina ka. Arvatakse, et need peavadki olema naise kaebused, mis tuleb lihtsalt üle elada,“ tõdeb naistearst, kinnitades, et tänapäeval oleks õige siiski arsti juurest abi otsida.

„Kuna üleminekuea probleemid on seotud eelkõige munasarjade funktsiooni lakkamisega, siis esimene visiit oleks kohane teha naistearstile,“ soovitab Heli Tobre-Madis.

 

Vähihirmul pole alust

„Klimakteerilise perioodi kaebusi saab leevendada mitut moodi, näiteks toitumise ja füüsilise aktiivsuse kaudu, kuid nende põhjuslik ravi on siiski hormoonasendusravi,“ kinnitab naistearst. Üleminekuperioodis naise munasarjad ei tooda enam piisavalt östrogeenset hormooni ja kollakehahormooni. Kuna naise organismis tekib östrogeense hormooni puudujääk, ilmnevad kuumad hood jm häired. Hormoonasendusravi (lühidalt HARi) eesmärk ongi asendada östrogeenset hormooni ehk asendada munasarjade toodetavat hormooni. Eelkõige on tähtis östrogeenne hormoon, kuid mõnel juhul on hormoonasendusravis tähtsal kohal ka kollakehahormoon, kuna sellel on oluline roll emaka limaskesta kaitsjana.

„Levinud on müüt, et HAR tekitab kasvajaid. Ja kasvajahirm on naistel tõesti väga suur,“ märgib naistearst. Viimase 20-30 aasta jooksul on väga ulatuslikult uuritud HARi seost kasvajate, eelkõige hormoonidest põhjustatud kasvajate tekkega. Eelkõige on probleem rinnavähis. „Uuringud on näidanud, et HARi kasutamine kuni neli-viis aastat ei suurenda rinnavähi esinemissagedust naistel. Kui HARi kasutatakse järjest 10 ja enam aastat, tõuseb pisut risk haigestuda rinnavähki. Aga samas HAR ise ei tekita rinnavähki, pigem ta toob välja rinnavähi, mis juba algselt on naise organismis olemas. Samuti on uuringute käigus täheldatud, et HARi ajal arenev rinnavähk on parema kuluga ja vähem agressiivsem. See avastatakse vara, kuna kõik HARi patsiendid on arsti pideva kontrolli all ja neile tehakse regulaarseid mammograafilisi uuringuid,“ selgitab Heli Tobre-Madis.

Eestis kasutatakse hormoonasendusravi vähe ja lühiajaliselt
Teine vähiliik, mida kardetakse, on emakavähk. „Selle vältimiseks on oluline, et HARis kasutatakse kahte komponenti, nii östrogeenset kui ka gestageenset komponenti. Kui need on õigetes vahekordades, siis emaka limaskesta vähi esinemissagedus läheneb nullile,“ kinnitab naistearst. Positiivsena on uuringute tulemusel leitud, et pärasoole- ja soolevähki esineb HARi patsientidel vähem kui neil naistel, kes pole seda ravi kunagi saanud. „Tänapäeval kasutatakse naistel üleminekuea kaebuste vähendamiseks ka madaladoosilisi preparaate, kus östrogeeni hulk on hästi väike, aga toime ja efekt on maksimaalne ning praktiliselt võrdne varemkasutatud suuredoosilise preparaadiga,“ kinnitab naistearst. Madaladoosilised preparaadid aitavad ka vältida luuhõrenemise teket. Samuti on olemas lokaalsed preparaadid, mis leevendavad oluliselt üleminekueas tekkivaid probleeme seksuaalelus.

Tagasi algusesse