Urve (67) meenutab kohutavaid kõrgvererõhu kriise, mis ei allunud tavalisele ravile. Need algasid umbes kümmekond aastat tagasi ja alati tuli kutsuda kiirabi. Ei tema ega arstid osanud seda algul seostada üleminekuaega. Ent kui tekkis võimalus hakata kasutama esimesi geeli vormis hormoonasendusravi preparaate, kadusid imekombel ka kõrgvererõhuhädad. Urvega koos elav tütar kinnitab, et ema käitumisest ja tujudest paistab kohe välja, kui rohi on otsas. Siis hakkavad teda häirima igapäevaelu pisiasjad ja tekib kergesti tüli.

Neli naist viiest ohustatud.
Tartu Ülikooli naistekliiniku naistearsti Pille Soplepmanni sõnul leiavad üleminekuaastatel naise organismis aset muutused, mis võivad põhjustada kehalisi ja hingelisi vaevusi. Uuringud on näidanud, et vaid ühel naisel viiest pole sel ajal kaebusi. Kõige sagedamini esineb kuumahoogusid, higisööste, peavalusid, aga ka tundeeluga seotud vaevusi nagu emotsionaalne tasakaalutus, närvilisus, erutuvus, depressiivne meeleolu, keskendumisraskused, unehäired, mälu nõrgenemine,suguiha langus, energiapuudus.
“Emotsionaalse tasakaalu puudumine viib depressiivsetele mõtetele, tühiasjad võivad vallandada tohutuid pingeid, varem õnnelikuks teinud pisiasjad tekitavad vaid kurbust või ükskõiksust,“ kirjeldab Pille Soplepmann.
Nende nähtude tekkimises pole süüdi mitte ainult naissuguhormoonide nappus. Samasse aega langeb sageli laste lahkumine kodunt iseseisvasse ellu, arusaamatused abikaasaga, kes ei pruugi mõista naises toimuvaid muutusi, vanemate ja lähedaste haigused ning surm. Kõik need probleemid pluss östrogeenide puudusest tingitud meeleoluhäired võivad põhjustada tõelise depressiivse seisundi.

Tegusamatel kergem.
Uuringud on näidanud, et mida tegusam, nooruslikum, edukam ja seltskondlikum on naine, seda kergemini mööduvad tema üleminekuaastad. Naise psüühika on tihedas seoses välimuse, nooruslikkuse, seksuaalsuse ja emadusega. Väga palju sõltub suhtumisest ja elujõust. Naised võiksid uuendada sidemeid vanade sõpradega, tegelda ununenud hobidega, milleks siis, kui lapsed kodunt lahkunud, peaks olema piisavalt aega. Tähtis roll on tervislikul toitumisel, vitamiini- ja kaltsiumirikkal toidul, kehalisel tegevusel, töö- ja uneaja korraldamisel.
Pille Soplepmanni sõnul on üleminekuea meeleoluhäirete puhul kindlasti abi hormoonasendusravist. Seda kasutavad naised täheldavad juba lühikese ajaga kuumahoogude ja higistamise, peavalude, südamepekslemise, ärrituvuse, põhjendamatute hirmude ja masenduse vähenemist. Ravimvormide ja annuste osas annab kõige paremat nõu naistearst.
Meeleoluhäired võivad olla osa üleminekuea nähtudest, ent võivad ka viidata depressioonile kui omaette haigusele. Õige diagnoosini viib põhjalik läbivaatus ja avameelne vestlus selle ala asjatundjaga.
„Naistel, kes vajavad psühhiaatrit, ei teki üleminekueas välja löövad psüühikahäired üleöö,“ kinnitab psühhiaater Lembit Mehilane. Probleemid ilmnevad juba varakult.
Kõige olulisem on tütarlapseiga, sest just sel ajal võib tekkida rahulolematus oma kehaga, madal enesehinnang, enese toimetuleku alahindamine. Osal naistel esinevad tugevamalt nii premenstruaalne sündroom, psüühiliste häirete ägenemine enne menstruatsiooni, rasedusaegne ja sünnitusjärgne depressioon kui ka meeleolu kõikumised menopausi ajal.
„Need hädad ägenevad sageli hormoonide kõikumisega käsikäes,“ selgitab Lembit Mehilane. Tema väitel pole siiski leitud selget seost depressiooni ja teiste psüühikahäirete ning östrogeenisisalduse vahel. Sestap peaks menopausis naiste probleeme lahkama kaks asjatundjat – naistearst ja kliinilise psühholoogiaga kokku puutunud erialainimene – koos. Kui hormoonasendusravi ei aita, tuleb pärast depressiooni diagnoosimist hakata võtma antidepressante.

Depressiooni üha rohkem.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni prognoosi kohaselt on depressioon aastaks 2020 üldises haigestumises teisel kohal. Depressiooni esinemissagedus tõuseb vanusega. Samuti on teada, et naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini kui meestel.
Depressioon sõltub stressist ja just perimenopausis (40.-55. eluaasta vahel) lisandub rohkesti stressitegureid: sünnitamisvõime kadumine, laste lahkumine kodust, probleemid partneriga või partneri kaotus, probleemid tööl ja sellega seoses majanduslik kitsikus.
Depressiivsetel inimestel on kõrgenenud risk südame- ja veresoonkonna haigustele, mis on üldises haigestumises esikohal. See näitab, et depressioon sõltub ka hormonaalsest tasakaalust.

Üleminekueaga seotud nähud:
• Südamekloppimine
• Pingetunne või närvilisus
• Unehäired
• Liigne erutuvus
• Paanikahood
• Keskendumisraskused
• Väsimustunne või energiapuudus
• Huvipuudus enamike asjade vastu
• Õnnetuolek või allasurutuse tunne
• Pisaratevalmidus
• Liigne ärrituvus
• Pearinglus ja minestustunne
• Survetunne peas või kehas
• Tuimus või pakitsus kehas
• Peavalud
• Lihas- ja liigesvalud
• Tundlikkuse kadumine jäsemetest
• Hingamisraskus
• Kuumahood
• Öised higistamishood
• Huvi kadumine seksi vastu

Neist mõnegi nähu ilmnedes soovitatakse kaaluda hormoonasendusravi. Tihti sellest piisab ja kaebused taanduvad juba esimestel nädalatel.

Tagasi algusesse