Naistel kaasneb vanuse tõusuga kehalise aktiivsuse tunduv langus, ehkki sellel ei ole otsest seost suguhormoonide muutustega organismis. Eesti kohta täpsed andmed puuduvad, kuid sellele tendentsile viitavad paljude maade uurimistulemused. Näiteks Kanadas 1996/97. aastal tehtud küsitlus näitas, et ainult 15% 40.-54. aastastest naistest omavad piisavat füüsilist koormust.
Menopausis on kehaline aktiivsus sama oluline ja kasulik kui enne seda. Ebapiisav liikumine on sama tõsine riskifaktor krooniliste haiguste tekkel kui näiteks suitsetamine ja rasvumine. On tõestatud, et piisav füüsiline koormus vähendab südame-veresoonkonnahaiguste, kõrgvererõhutõve, suhkruhaiguse, osteoporoosi ning rinna- ja käärsoolevähi riski. Loomulikult mõjub liikumine soodsalt ka kehakaalule, mis omakorda parandab üldist tervist. Mida tõhusam ja regulaarsem on kehaline tegevus, seda märgatavam on haigestumise ja suremuse langus. Meditsiiniõdede hulgas läbi viidud ulatuslik 14-aastane terviseuuring tõestas, et neil naistel, kes ei suitseta, ei ole ülekaalulised, ei tarbi ülemäära alkoholi ja teevad kehalisi harjutusi vähemalt 30 minutit päevas, on südame-veresoonkonnahaigusi 80% vähem kui ülejäänutel.
Kehalistel harjutustel võib olla positiivne toime ka menopausiga kaasnevate vaevuste leevendamisel. Väga otseselt alandab piisav liikumine osteoporoosi riski.
Täpselt sobiva kehalise koormuse saab mitmete testide abil lasta välja arvutada spetsialistidel. Selleks on kindlasti vajadus neil, kes juba põevad mõnda kroonilist haigust (eriti südamehaigust). Kui aga selleks tervise tõttu vajadus puudub, siis tuleks lähtuda reeglist, et 30 minutit keskmist kehalist koormust (seda võib jagada näiteks 10-minutilisteks seanssideks) soovitavalt iga päev (kuid vähemalt kolm korda nädalas), toob endaga kaasa märkimisväärse positiivse toime tervisele.
Kehalised harjutused jagatakse kolme rühma:
1) Tugevus- ja vastupidavusharjutused:
jõuharjutused ja treening jõumasinatel. Need harjutused aitavad tõsta luutihedust, suurendada lihasmassi ja kiirendavad ainevahetust. Selliste harjutuste eesmärk vanemas eas on tugevdada lihaseid, et vältida kukkumist.
2) Aeroobsed harjutused:
kiire kõndimine, ujumine, sörkjooks, aerutamine, jalgrattasõit, treppidest ronimine, tantsimine. Need harjutused on head südame-veresoonkonnale ja kopsudele. Siia kuulub ka aeroobika, kuid eelistada tuleb kergemaid harjutusi, mis ei koorma liigeseid.
3) Painutus- ja venitusharjutused aitavad säilitada painduvust ja vähendada liigeste jäikust – samuti olulised, et vältida kukkumist.
Kõige raskem on kindlasti alustada. Selles võib teid aidata hea kaaslane, kellega saate teineteist vastastikku motiveerida. Abi võib olla koerast, kes teid jalutuskäigule sunnib. Alati eelistage jalgsi kõndimist sõidukile, see on lihtsaim viis koormust koguda.
Liikumine ei nõua mingeid lisakulutusi, need võivad aga ravimite arvelt hoopis väheneda. Hea enesetunne pealekauba.