(Elukiri, august 2004)

Osteoporoosist ehk luude hõrenemisest räägitakse järjest sagedamini nii teaduskirjanduses kui terviseajakirjades. Osteoporoos on luustiku süsteemne haigus, mille puhul luude mass väheneb ja tekib luukoe ehituse ning struktuuri häirumine. Luude hõrenemise tõttu kasvab aga luumurru tekkimise risk. Tüüpilisteks luumurru kohtadeks on selgroolülid, reieluukael ja küünarvarre luud. 
Tavaliselt arvatakse, et luude valulikkus ja luumurrud on vananemisega seotud normaalsed nähtused, mitte haiguslikud seisundid. Tegelikult on tegemist luude hõrenemisest tingitud probleemidega, mida tänapäeval on võimalik ennetavate meetoditega ära hoida ja tekkinud osteoporoosi ravida, et vananeda ilma luumurdudeta.
Alates 50. eluaastast hakkab luukude kiiremini hõrenema nii meestel kui naistel, arvatavasti seoses kogu organismi ainevahetuse järjekindla aeglustumisega. Osteoporoosihaigetel esineb teistest sagedamini luumurde selliste tavaliste, igapäevaste toimingute tegemisel nagu näiteks kerge paki tõstmine või kummardumine. Osteoporoosist räägitakse sageli kui “vaikselt hiilivast tõvest”, sest ta progresseerub järkjärgult ja ilma sümptomiteta ning paljudele võib olla esimeseks tunnuseks haiguse kohta kerge kukkumise või müksu tõttu tekkinud luumurd.
Eestis teostatud uuringute alusel võib öelda, et umbes kolmandik üle 60-aastastest ja enam kui pooled üle 70-aastastest naistest kannatavad osteoporoosi all. Üle 50-aastastest tekib järelejäänud elu jooksul osteoporoosist tingitud luumurd 40% naistel.
Naised haigestuvad sagedamini, kuna peamiseks haigestumise põhjuseks on pärast menopausi tekkiv naissuguhormooni (östrogeeni) defitsiit. Östrogeenil on lisaks teistele toimetele ka luukudet kaitsev toime.
Naiste keskmine eluiga arenenud maades läheneb tänapäeval kaheksakümnele aastale, seega elavad nad kuni kolmandiku oma elust ilma naissuguhormoonide kaitsva toimeta.
Ilma ravita võib osteoporoos oluliselt mõjutada elukvaliteeti. Reieluukaela murd piirab inimese liikumisvõimet pika aja vältel ja muudab ta sõltuvaks kõrvalisest abist. Selgroolüli murrud võivad põhjustada selgroo kõverdumist ja kroonilisi seljavaevusi, mis oluliselt halvendavad elukvaliteeti.
Õnneks on palju võimalusi luude kaitsmiseks ja tugevdamiseks. Isegi kui teil ei esine ühtki kaebust, kuid teil on diagnoositud osteoporoos, peaksite pöörama tähelepanu dieedile ja kehalisele koormusele ning võtma arsti poolt soovitatud ravimit korrektselt iga päev. Hoolsalt jälgides ettekirjutusi osteoporoosi ravis, on võimalik vältida luumurde tulevikus ja elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu kõrge eani.
 
 
Riskifaktorid, mis suurendavad osteoporoosi haigestumise ohtu:

• olete naissoost, hapra kehaehitusega, kõhn
• vähene füüsiline aktiivsus
• mittetäisväärtuslik toit, mis sisaldab vähe kaltsiumi
• suur alkoholitarbimine
• suur kofeiinitarbimine (pidavalt enam kui kolm tassi kohvi, teed või koolat päevas)
• suitsetamine
• D-vitamiini puudus
• perekonnas on esinenud osteoporoos

Mõned faktid osteoporoosi kohta:

• Igal kolmandal naisel ja igal kolmandal mehel on oht saada osteoporoosist ehk luude hõrenemisest tingitud luumurd.

• Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit ning arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini.

• Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi luude hõrenemisest tingitud luumurru.

• 50-aastasel naisel on tõenäosus surra südamehaigusesse umbes 30%, kuid ka 30%-l esineb risk saada luude hõrenemisest tingitud luumurd.

• Reieluukaela murru tagajärjel sureb 20% patsientidest esimesel aastal, kahe aasta jooksul kuni 40% patsientidest.

• Luude hõrenemist on võimalik ennetada ja ravida.

 Luude tugevdamiseks on saadaval mitut erinevat liiki ravimeid. Arutage oma arstiga, missugune neist on teie jaoks sobivaim.
 
 
OSTEOPOROOSI  ÜHEMINUTITEST

See on lihtne ja kiire viis selgitada, kas teil on kõrgenenud risk osteoporoosiks ehk luuhõrenemiseks ja selle tagajärjel tekkivateks luumurdudeks.

Vastake küsimustele kas JAH või EI

Kas teil on esinenud luumurde?
Kas kummalgi teie vanematest on olnud reieluu murde?
Kas teie pikkus on vähenenud rohkem kui 5 sentimeetrit?
Kas te olete tarvitanud glükokortikosteroide (kortisoon, prednisoloon) kauem kui 6 kuud?
Kas teil esineb kroonilisi haigusi?
Kas te tarvitate regulaarselt alkoholi? 
Kas te suitsetate?
Kas te joote päevas üle 5 tassi kohvi? 
Kas te sööte piimatooteid vähe?
Kas te olete väheliikuva mugava elustiili harrastaja?
Naistele: Kas teie menstruatsioonid on ebaregulaarsed?
Naistele: Kas teil lõppesid menstruatsioonid enne 45. eluaastat?
Naistele: Kas teie menstruaaltsüklid on kunagi katkenud kauemaks kui 12 kuuks, ilma, et tegemist oleks raseduse või menopausiga? 
Meestele: Kas teil on kunagi olnud probleeme, mis on seotud madala meessuguhormooni tasemega?

Kui te vastasite vähemalt kolmele küsimusele jaatavalt, siis võib teil olla kõrgenenud risk osteoporoosi tekkeks.

Tagasi algusesse